Avalik-õigusliku asutuse Telefonimuuseum põhikiri

1. Avalik-õiguslik asutus Telefonimuuseum (edaspidi — Asutus) on piiratud tsiviilvastutusega avalik-õiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses käesolevast põhikirjast, Leedu Vabariigi tsiviilseadustikust, Leedu Vabariigi avalik-õiguslike asutuste seadusest (edaspidi — Avalik-õiguslike asutuste seadus), muudest Leedu Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest.

2. Asutuse õiguslik vorm on avalik-õiguslik asutus.

3. Asutuse tegevustähtaeg on piiramata.

4. Asutuse majandusaasta on 01.01 kuni 31.12.

5. Asutuse tegevuse eesmärgid: - edendada muuseumiväärtusi — koguda, säilitada ja esitleda üldsusele telekommunikatsiooniseadmeid, tutvustada telefoni ajalugu, korraldada turistidele ja muuseumi külastajatele harivaid ekskursioone, korraldada lastele ja noortele hariduslikke tegevusi; - populariseerida telefoniat; - esitleda üldsusele Telefonimuuseumi ajaloolist hoonet (endist linna riigikassat), kultuuripärandiobjekti; - korraldada vahetuvaid näitusi ja kultuuriüritusi; - osaleda erinevates piirkondlikes ja riiklikes muuseumiprogrammides. 5.1. Asutus, viies ellu oma peamist eesmärki, teostab järgmisi tegevusi: - kogub ja talletab muuseumiväärtusega eksponaate ning teostab kultuurivahetust; - moodustab eksponaatide kogusid, peab nende arvestust, tagab nõuetekohased säilitustingimused; - teostab teadus- ja haridustööd, koostab ekspositsioone, näitusi, kultuuriüritusi, väljaandeid, ekskursioone, loenguid ning viib läbi hariduslikke tegevusi; - korraldab loomingulist vaba aja veetmist ja kultuuriüritusi; - esitab haridustaotlusi Õpilase kultuuripassi valikukonkursile; - esitab haridustaotlusi õpilaskorvi rahastuse saamiseks; - hoiab sidemeid sarnaste organisatsioonidega Leedu Vabariigis ja teistes riikides. 5.2. Tegevusvaldkonnad: muude liikmesorganisatsioonide tegevus, mida mujal ei ole liigitatud (94.99); ajalooliste paikade ja hoonete ning samalaadsete külastajate vaatamisväärsuste käitamine (91.03); muuseumide tegevus (91.02); loome-, kunsti- ja meelelahutustegevus (90.0); kultuuriharidus (85.52); muu mujal liigitamata haridus (85.59); konverentside ja messside korraldamine (82.30); reisikorraldajate tegevus (79.12); muud broneerimis- ja nendega seotud teenused (79.9); reklaamiagentuuride tegevus (73.11); filmide linastamine (59.14); raamatute jaemüük spetsialiseeritud kauplustes (47.61); muusika- ja videosalvestiste jaemüük spetsialiseeritud kauplustes (47.63); muude uute kaupade jaemüük spetsialiseeritud kauplustes (47.78); suveniiri-, kunstiteoste ja religioossete esemete spetsialiseeritud jaemüük (47.78). 5.3. Asutusel on õigus tegeleda muu käesolevas põhikirjas nimetamata ja seadusega keelamata majandus-kaubandusliku tegevusega, mis on lahutamatult seotud tema tegevuse eesmärkidega. 5.4. Asutus teostab oma tegevust Leedus ja seadusega kehtestatud korras välismaal. Tegevust, milleks on seadusega ette nähtud litsentsi (loa) saamine, tohib Asutus teostada alles pärast vastava litsentsi (loa) saamist.

6. Uued osanikud võetakse vastu osanike üldkoosoleku otsusega. Osanike üldkoosoleku otsusega määratakse ka minimaalne sissemakse suurus Asutuse osanike kapitali — summa (kui sissemakse on rahaline) või väärtus (kui sissemakse on materiaalne või immateriaalne vara, samuti materiaalne või immateriaalne vara ja raha).

7. Isik, kes soovib saada Asutuse uueks osanikuks, esitab avalduse Asutuse direktorile.

8. Avalduses peavad olema esitatud isiku andmed (füüsilise isiku puhul: eesnimi, perekonnanimi, isikukood, elukoht või postiaadress; juriidilise isiku puhul: nimi, õiguslik vorm, kood, registrijärgne aadress, esindaja eesnimi ja perekonnanimi), väljendatud nõusolek Asutuse tegevuse eesmärkidega ning kavandatud sissemakse suurus Asutuse osanike kapitali, mis ei tohi olla väiksem osanike üldkoosoleku poolt kehtestatud summast.

9. Kui sissemakse osanike kapitali tehakse materiaalse või immateriaalse varana, tuleb koos avaldusega esitada sellise vara hindamisaruanne.

10. Pärast seda, kui osanike üldkoosolek on vastu võtnud otsuse uue osaniku vastuvõtmise kohta, saab isik osanikuks pärast oma avalduses märgitud sissemakse ülekandmist Asutusele.

11. Isik, kes on omandanud osaniku õigused, esitab Asutuse direktorile dokumendi, mis kinnitab Asutuse osaniku õiguste omandamist.

12. Osaniku õiguste omandamist kinnitava dokumendi saamisel registreerib Asutuse direktor uue osaniku ja tema sissemakse väärtuse Asutuse dokumentides.

13. Isik, kes on omandanud osaniku õigused, saab Asutuse osanikuks alates osaniku õiguste omandamist kinnitavas dokumendis märgitud hetkest.

14. Uue osaniku häälte arv hääleõiguse teostamisel osanike üldkoosolekul vastab selle osaniku häälte arvule, kes oma osaniku õigused üle andis.

15. Osanike sissemaksed antakse Asutusele üle järgmises korras: 15.1. Rahalised vahendid kantakse Asutuse kontole. 15.2. Materiaalne ja immateriaalne vara antakse Asutusele üle vara üleandmisakti koostamisega. Aktile kirjutavad alla vara üleandja (asutaja, osanik või isik, kes soovib saada osanikuks) ja Asutuse direktor. Koos üleantava varaga esitatakse Asutusele ka vara hindamisaruanne. Vara hindamine toimub osaniku kulul.

16. Asutuse juhtorganid on osanike üldkoosolek ja ainujuhtimisogan — Asutuse direktor.

17. Osanike üldkoosoleku pädevus, samuti Asutuse direktori ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning tema pädevus ei erine Avalik-õiguslike asutuste seaduses sätestatust.

18. Osanike üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas. Osanike üldkoosoleku kokkukutsumise eest vastutab Asutuse direktor. Asutuse direktor teavitab iga osanikku üldkoosoleku kokkukutsumisest hiljemalt 20 päeva enne koosoleku kuupäeva, saates tähitud kirja osaniku poolt Asutusele esitatud aadressile, andes teate kätte allkirja vastu või elektrooniliste sidevahendite kaudu. Osanike üldkoosoleku võib kokku kutsuda seda tähtaega järgimata, kui kõik osanikud annavad selleks kirjaliku nõusoleku.

19. Osanike üldkoosolekul on igal osanikul üks hääl.

20. Osanike üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekul kohal olevate osanike lihthäälteenamusega, välja arvatud järgmised otsused, mille vastuvõtmiseks on vaja vähemalt 2/3 kõigi koosolekul kohal olevate osanike häältest: 20.1. otsus Asutuse ümberkorraldamise ja ümberkorraldamise tingimuste kinnitamise kohta; 20.2. otsus Asutuse ümberkujundamise kohta; 20.3. otsus Asutuse likvideerimise või likvideerimise tühistamise kohta; 20.4. otsus Asutusele kuuluva pikaajalise vara võõrandamise, üürimise, tasuta kasutada andmise või pantimise kohta.

21. Kui Asutusel on ainult üks osanik, nimetatakse teda Asutuse omanikuks ning tema kirjalikud otsused on võrdsed osanike üldkoosoleku otsustega.

22. Otsused Asutuse filiaalide ja esinduste asutamise, nende tegevuse lõpetamise ning filiaalide ja esinduste põhimääruse kinnitamise kohta teeb Asutuse direktor.

23. Osaniku kirjaliku taotluse alusel tehakse Asutuse dokumendid osanikule tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt 7 päeva jooksul taotluse saamise kuupäevast Asutuse tööajal selle registrijärgses aadressis või muus Asutuse direktori määratud kohas. Nende dokumentide koopiaid võib saata osanikule tähitud kirjaga tema esitatud aadressile, anda kätte allkirja vastu või edastada elektrooniliste sidevahendite kaudu.

24. Asutuse dokumendid, nende koopiad või muu teave esitatakse osanikele tasuta.

25. Kui Asutuse teated tuleb avalikult avaldada, avaldatakse need Riigi ettevõtte Registrite keskuse väljaantavas elektroonilises väljaandes «Juriidiliste isikute avalikud teated».

26. Muud Asutuse teated osanikele ja teistele isikutele saadetakse tähitud kirjaga, antakse kätte allkirja vastu või edastatakse elektrooniliste sidevahendite kaudu. Osanikule tähitud kirjaga saadetavad teated saadetakse osaniku poolt Asutusele esitatud aadressile. Kiireloomulised teated võib edastada elektrooniliste sidevahendite kaudu, kusjuures originaalid saadetakse adressaadile tähitud kirjaga või antakse kätte allkirja vastu samal päeval.

27. Teadete õigeaegse saatmise või nende isikliku allkirja vastu kätteandmise eest vastutab Asutuse direktor.

28. Asutuse tegevusaruanne ning muu teave, mida osanike üldkoosoleku otsuse kohaselt tuleb üldsusele esitada, avaldatakse Asutuse veebilehel. Kui Asutusel veebileht puudub, tehakse tegevusaruanne ja teave kättesaadavaks Asutuse registrijärgses aadressis tööajal.

29. Põhikirja muutmise kord ei erine Avalik-õiguslike asutuste seaduses sätestatust.

30. Kui selgub, et põhikiri sisaldab sätteid, mis on vastuolus Avalik-õiguslike asutuste seaduse ja muude seadustega, tuleb põhikirja muuta.